HAKKEPUIT

Stem Wood Chips (p63/p45)

Main fraction: P63
Ash Content, % ≤2%
Bark Content, % ≤10%
Moisture, % 30-45%
Species: All species
  • FSC 100% or FSC controlled wood for all trades
  • MDF P45

    Main fraction: P45
    Ash Content, % ≤1%
    Bark Content, % ≤5%
    Moisture, % 35-55%
    Species: All species
  • FSC 100% or FSC controlled wood for all trades
  • Logging residues wood chips

    Main fraction: P63
    Ash Content, % ≤6%
    Bark Content, % ≤20%
    Moisture, % 35-55%
    Species: All species
  • FSC 100% or FSC controlled wood for all trades
  • Pressed Wood Chips

    Main fraction: P63/P45
    Ash Content, % ≤2%
    Bark Content, % ≤10%
    Moisture, % 30-45%
    Species: All species
  • FSC 100% or FSC controlled wood for all trades
  • Hakkepuit on kliimasõbralik, kodumaine ja kulutõhus kütus soojus- ja elektrienergia tootmiseks. See
    sobib eriti hästi suure soojanõudlusega paikadesse, kus on selle ladustamiseks piisavalt ruumi.
    Metsast pärit hakkepuit on väikese diameetriga puude ja vähem väärtuslike osade, näiteks okste ja
    latvade raiumise kõrvalsaadus. Kui puit hakitakse saeveskis, kutsutakse saadust tööstuslikuks
    hakkepuiduks. Hakkepuitu võib teha ka sööti jäetud põllumaadelt eemaldatud võsast – siis on
    tegemist kiiresti kasvavate puuliikide puiduga.

    Standardimine – mäng reeglite järgi
    Standardimine võib olla äriläbirääkimiste ja lepingute sõlmimise usaldusväärne alus. Kokkulepitud
    reeglite järgmine pole aga rangelt kohustuslik. Standard ISO 17225 määratleb globaalsed
    kvaliteedipõhised kütusekategooriad ja tahke biomassi spetsifikatsioonid. Austria standardiga C 4005
    avaldati riigis mitu määrust, mis kohalduvad hakkepuidu ja puidutööstuse jääkide energiakasutusele
    rohkem kui 500 kW võimsusega biomassijaamades. 28 alamkategooria asemel eristatakse standardis
    ainult nelja ressursirühma: C1 (palgid), C2 (kogu puu), C3 (raiejäägid) ja C4 (puukoor, kännud,
    juured).

    Suurus ja kvaliteet
    Suuruse põhjal eristatakse peent, keskmise suurusega ja jämedat hakkepuitu. Standardi ISO 17255
    seerias asendati tähistused G30, G50 ja G100 osakeste suurustega P16, P31/P45 ja P63. Need
    tähistused näitavad, et põhiosa pikkus on ≤ 16 mm, ≤ 31 mm / ≤ 45 mm või ≤ 63 mm. Lisaks on
    hakkepuidul neli kvaliteediklassi: A1, A2, B1 ja B2. Väikestele jaamadele sobib kõige paremini peen
    hakkepuit, kuigi suuremad puidutükid ja väga peente osakeste (tolmu) suur osakaal võivad jaama
    tööd mõjutada. Tööstuslik hakkepuit vastab tavaliselt keskmisele suurusele P31/P45. Jämedat
    hakkepuitu kasutatakse enamasti suurtes jaamades.

    Soojuse ja energia koostootmine – hakkepuit sobib koostootmiseks
    Erinevalt hüdro-, tuule- ja päikeseelektrijaamadest ei sõltu biomassi kasutavad koostootmisjaamad
    aastaaegadest ega ilmast. Kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid: näiteks kodumajapidamiste
    koostootmissüsteemide Stirling-mootorid võimaldavad soojusenergia otsest muundamist kineetiliseks
    ja elektrienergiaks. Keskmise või sellest kõrgema tootlikkuse saavutamiseks põletatakse puitu auru
    tootmiseks, mis seejärel turbiini või mootori abil elektrienergiaks muundatakse. Orgaanilise Rankine’i
    tsükli (ORC) korral asendatakse vesi orgaanilise ainega, mistõttu on energia tootmine võimalik
    võrdlemisi madalatel temperatuuridel. Puidu gaasistamisel tehakse puidust generaatorigaas, mida
    kasutatakse gaasimootoris. Saavutatav kasutegur on lausa 30%; kui arvestada ka heitsoojusega, on
    kasutegur kuni 80%. Hakkepuidule kehtivad ranged kvaliteedinõuded.